AlgusEndast Lood | LÜLI  | Meditsiinifilosoofia 

 


Andres Soosaar

 

Tartu ülikoolis tagasi

17.08.2015

 

Verbitas OÜ aeg

Asjalood on siis nii kaugel, et oleme asutanud pere jõududega pisikese ettevõtte Verbitas OÜ ja esialgsete kavade kohaselt tegeleb see meditsiinitekstide tõlkimisega inglise keelest eesti keelde, tõlgete ja muude tekstide toimetamise ning meditsiinieetika konsultatsioonide ja valdkonna konkreetsete lõikude õpetamisega. Ettevõtrmise edaspidine käekäik sõltub loomulikult sellest, kuidas me õnnestume eespool nimetatud asjades.

29.01.2014

Mälu ja arve

Enne loodetud paranemist jõudis asi siiski veel nii kaugele, et veebisait sulgus mõneks ajaks hoopiski. Asjade niisugust käiku ei olnud ma ise küll sugugi soovinud ega ette näinud, aga selle põhjus oli õige proosaline ja seotud mu mälu või tähelepanu defitsiidiga. Ega internetis siis tekstid iseenesest pidevalt saadaval püsi, nende ilmumist tuleb ikka regulaarselt turgutada sotsiaalse hapnikuga. Õnneks oli kohapidajatel mu veeb kenasti hoitud ning vajas käivitumiseks vaid pisikest numbrilist manööverdamist paari veebilehekülje vahel. Nüüd on valik minu tekste taas saadaval ning loodetavasti ei kao nad internetist enam minu enda lihtsakoelise hooletuse tagajärjel.

09.07.2013

2013. aasta sügisest peaks asi paranema

Endalgi on piinlik, et viimasel ajal on veebisaidi arendamine soiku jäänud. Eks Eesti Arsti tegemised ja meditsiinieetika e-raamatu kirjutamine on mind päris võhmale võtnud, aga selle aasta teisest poolest  on plaan innukamalt hakata tegelema nende meditsiinifilosoofia teemadega, mis ei kuulu meditiinieetikasse. Ja nende tegemiste viljad peaksid ilmavalgust nägema just sellel saidil.

Ikka Aardla tänavalt, 01.03.2013

Veebisait on veel kord muutumises 

Paar viimast  aastat oli mu veebisait Weebly kantseldada. See tegi küll lehekülgede tegemise lihtsaks, kuid mul puudus nende tervikuna haldamise ja hoidmise võimalus. Nii saigi otsustatud, et märksa  kindlam on seda veebisaiti oma arvutis ja kohalikus virtuaalserveris pidada. Eks selle saidi tegemine võtab alguses rohkem vaeva ja on pidevas muutumises, kuid midagi mu kirjatöödest on siin leida juba praegu.

Internetis on võimalused ja sisu tormiliselt arenenud, iseäranis võrreldes minu veebi algusaegadega 2003. aastal, kuid ka teise veebisaidi käivitamise päevadega pea 2 suve tagasi. Kuigi info maht kasvab seal tohutu kiirusega, on juba mõnda aega selle koguhulka ühel inimesel võimatu isegi hoomata. Seega saab vaid hoolikate valikute ja tõhusate otsingusüsteemide abil vältida uppumist olemasolevasse infosse ja iseendaks jääda. Internet on tunginud mobiiltelefonidesse, televiisoritesse, on kutsunud inimesi omavahel suhtlema suhtlusvõrgustikes, aidanud lahendada igapäevaseid probleeme (osta ravimeid apteegis, jälgida meediat ja lugeda tekste, korraldada rahaasju ja tehinguid, valida parlamenti jms). Inimesed usaldavad internetti üha enam, hoolimata selle kuritarvitamisest mõnede poolt ja kasvavatest turvameetmetest, ning panustavad sellesse üha enam. Wikipedia ingliskeelne versioon on maailma suurim ja kõige jõudsamalt kasvav teatmeteos, millele sekundeerivad Wikipeediad teistes keeltes. Järjest kahanevad tõkked erinevate keelte vahel ning tõlkeprogrammid teevad oma tööd järjest paremini. Olen päris veendunud, et peatselt (nii 10 aasta jooksul vast) ei ole enam tähtis, millises keeletehnoloogilist tuge omavas keeles sa oma mõtteid ja sõnumit  väljendad, sest neid on põhitähenduses lihtne liigutada ühest keeleruumist teise ja seeläbi nende keeleruumide kasutajatele kättesaadavaks teha. Peamine see, et sul jätkuks tahtmist oma mõte digitaalsesse formaati viia ja sõnum jõuaks interneti tunnetusliku masinavärki. Heameel on tõdeda, et eesti keel ja meel on sellegi olelusvõitluse astme edukalt läbinud ning nad nopivad nüüd juba kasusid, mida see kuuluvus endaga kaasa toob ja pakub. Sestap ei ole ma nüüd enam üldse pingutanud mõne asja veebis esitamisega eesti ja inglise keeles. Eks sellegi veebisaidi mõte on samuti lisaks isiklikule eneseväljendusele suurendada eesti keele tekstilist korpust internetis.

Tartus, 5.–6. mail 2012

Veebisait on muutumises


Pidasin päris pikka aega oma veebisaiti Tartu Ülikooli juures, kuid nüüd on olud pisut muutunud ning seetõttu ka veebisait leidmas uut väljanägemist ja asukohta. Samas võtab see omajagu aega ja proovimist, mistõttu loodan, et lugejad vabandavad mu uute lehekülgede loomisega seotud kasvuraskusi, kuid leiavad siit ometi ka midagi lugemis-, vaatamis- ja kuulamisväärset. Samas on tema, st veebisaidi, roll jätkuvalt sama, st esitada üht vaimu formaadis, milles ollakse teiste vaimudega kuidagi kokku leppinud. Eks muidugi ole tal lisaks esitamisele ka korrastav mõju, mis teisipidi otsib taas väljapääsu muudkui uuenevate esituste üritamises.

19. juunil 2010

 

Sissejuhatus veebi esimesele versioonile

Üha vähem on põhjust kahelda selles, et interneti näol on inimvaim saanud endale uue ruumi koduks ja liikumiseks. See ruumis on igat sorti kraami, kuid peamiselt ikka sellist, mille on loonud inimese mõistus, vajadused, soovid, ihad, kahtlused jne. Lisaks loojale on seal ka hulka vastuvõtvaid päid, kelleni loodu võib jõuda ja oma sõnumit kanda. Selle tohutu võrgustiku tohutu areng näitab taas, kuivõrd iga üksik inimene ja tema vaim vajab seltsi oma olemises ja mida nad suudavad mitmekesi koos. Kas sõnumid sõltuvad nende kandjast? Tahaks esialgu öelda, et ei kuidagi, sõnum on sõnum. Kuid vaadates sõnumikandjate ajalugu inimühiskonnas näeme, et sõnumikandja ja sõnumi sümbioos oli pikk aega unikaalse ja konservatiivselt kinnistunud iseloomuga, isegi vist nii tugevasti, et sõnumikandja oli ise sõnumi osa. Järjest enam on maad võtnud universaalsuse tendents, kus soovitakse sõnumi totaalse leviku võimaldamist. Sõnum võib vabalt vahetada meediat, ilma et temaga midagi juhtuks, seega püütakse teda täielikult lahutada oma kandjast. Taoline asjade areng ilmutab sõnumite lihtsustumise, kontekstist eemaldumise, kiire kättesaadavuse, inimeste vaimse teisenemise. Internet on selles arengus keskne mehhanism ja peatendentside kandja. Kas ei või olla nõnda, et gigantne arvutivõrk on väljapoole meid ehitatud analoog meie endi vaimsest olemusest, kus närvirakkude asemel on protsessorite ühendused. Kuid kuhu paigutub sellisel juhul interneti teadvus, kui see üldsegi olemas on? Ka siin on võib-olla analoogia inimese endaga, kus üksikud neuronid on vaevalt teadlikud teadvuse sisudest, kuid samas ikkagi osalised nende loomisel. Praegusel ajal domineerib siiski vaade, et internet on teadvuseta, et ta ilmselt ei tulegi teadvusele ja nii ongi parem. Kui teadvuse tekkeks on vajalik ühenduste arv, siis internetile teadvuse tekitamise katsed kindlasti lootusrikkad, sest uute ühenduste arvu kasvatamine pole kuigi raske ülesanne.Oluline tahk kogu interneti loos on selle demokraatlikkus: juurdepääs informatsiooni levikule ja selle vastuvõtule on internetis midagi hoopis teist, kui paberieelsel või paberiajastul. Kuid Umberto Eco avaldab oma e-intervjuus „Authors and authority“ arvamust, et interneti suureks probleemiks on informatsiooni filtreerimise mehhanismid. Eco arvates on ühiskond ja kultuur alati infot filtreerinud ja individuaalsetele filtritele lootmine pole õigustatud. Mu meelest ei maksaks individuaalse filtri rolli alatähtsustada, sest võimaldab ikkagi igaühel meist väljendada seda, mida me õigeks peame. Kui suurendada individuaalse filtri rolli, siis võib see muutuda inimese moraalse käekäigu oluliseks suunajaks. Küllap peavad mõlemad filtrid tegelikkuses olemas olema ja paratamatult koos eksisteerima (loodetavasti rahulikult). Samas kirjutab Stevan Harnad oma e-loos „Skyreading and Skywriting for Reasearchers“, et õige oleks otseselt mitte kinnimakstud infol levida piiranguteta ja kutsub üles looma süsteemi sellise teadusliku informatsiooni vabaks levikuks, mis omakorda puudutab oluliselt omandi (nii füüsilise kui vaimse) põhilisi küsimusi ühiskonnas. Need ja teisedki interneti demokraatiasse puutuvad aspektid on esitanud väljakutse ühiskonna kui terviku edasisele arengule.
Mulle on internetis sümpaatne võimalus esitada end enda poolt mõistetud tervikuna, ilma et oleksid jagatud arvukate ühiskonnas olevate institutsioonide vahel nagu see siiani nii ülekaalukalt on olnud ja need leheküljed on loodud seda soovi silmas pidades.

Tartus, 10.veebruaril 2003

 

Asutatud 05.05.2012, viimati muudetud 13.05.2017

This Web Page Created with PageBreeze Free HTML Editor