2012. aasta teine pool pakub üha enam märke sellest, et ühe osa ühiskonnaliikmete ja nende rühmade sotsiaalse tundlikkuse läved on muutunud ning rahuolematuse reaktsioonide tase ületab selgesti tavapärast virisemist. Võimulolijate tundlikkuse läved näitavad pidevat kõrgenemist ehk tundlikkus ise muudkui langeb ning konkreetsete inimeste vaheliste suhete tasemel tegutsejate läved jällegi langust ja ootamatult teravaid reaktsiooni olukordades, mis varasemalt on olnud olulise mõjutada. Võib ju küsida, mis tähtsust sel lävede nihkumisel ka võiks olla? Vastus on ju selge ning seotud ühsikonna vaimse tasakaalupunkti fikseerimisega. Kui seda punkti fikseerivad mõjud muutuvad ülemäära, siis ei pruugi aidata enam sotsiaalsest inertsist ning kaitsemehhanismidest ning ühiskond hakkab otsima uut tasakaalupunkti.