Kuigi oktoober on käes, ei taha suvi kuidagi veel lahkuda. Ei rasket vihma, muda ega tuult, päevi täidab suuresti päikese soe paitus (pea 20 pügalat) ja kirjude langenud lehtede krõbin.  Kuigi varem sai kurdetud hargnemiste nappuse üle, pole ühiskondade elus olukord paraku nii idülliline, viirus (just üks ja seesama paljude teiste seast) sunnib  ühiskondi taas kaitsepositsioonidele (kuigi enam mitte nii hüsteeriliselt kui kevadel) ja endise impeeriumi piiridel lahvatavad vanadest köidikutest initsieeritud konfliktid. Ameerika on presidendi valimise tuuris, mis seekord kulgeb viiruse tõttu väga palju teistmoodi (rahulikumalt) kui tavaliselt. Seekordne valik on taas põhimõtteline ning toetus viimase nelja aasta stiilile iseloomustaks kõnekalt ameeriklaste enamuse loomust. Eesti valitsus tegi sarnaselt vennasvabariikidega suure rahavoolu tingimustes tubli defitsiidiga eelarve, mis teeb laiemaks Tallinn-Tartu maanteed, teaduse rahasänge ja sõjariistade tegevusvälja. Küllap peatselt näeme selle plaani tulemuslikkust ning retseptsiooni valijate seas. Vanade probleemide naasmise ilminguks on ka augud uppunud Estonia küljes. Sellegi uus lahendusring annab aimu loodusteaduste tegelikust võimekusest ja võimust tõejärgse ühiskonna lainetes.