võib rahule jääda?
Eesti meditsiinimeedia
on seis on õige ebaühtlane ning vähemasti tervishoiutöötajate omavahelise
kommunikatsiooni osas on see oma mahult ning aktuaalsete teemade valikult
kindlasti ebapiisav ja mitte kuigi süsteemne. Olen veendunud, et turuloogika
rakendamine väikse rahva professionaalidele mõeldud meditsiinimeedia
arendamisel süvendab veelgi ebaühtlust ja tasakaalustamatust väljaannete loomisel
ja nende tegutsemisvõimaluste vahel. Kui
rääkida lähemalt arstide ja teiste tervishoiutöötajate erialasest meediast,
siis selle arendamine vajab müügiedu asemel meie tervishoiu olulisemate
institutsioonide eesmärgistatud tuge ja meie kõigi ühistegevust. Eesti-suguse riigi puhul on kõik
professionaalsed kogukonnad pisikesed ning see seab kõrgtasemel erialasele
meedia toimimisele veel omad raskused ja piirangud. Tänasel päeval ei ole kuigi realistlik asutada
igale erialale või isegi nende rühmale oma kõrgekvaliteediline väljaanne, pigem
tuleb heaks tulemuseks pidada seda, kui suudaksime hoida töös mõnda avarama
ampluaaga väljaannet ning vajadusel selle mahtu ja ilmumise sagedust
kasvatades. Vaatamata meditsiini enda intensiivsele
rahvusvahelistumisele ja sellest tuleneva operatiivse infovahetuse suurele
tähtsusele, ei tohi me hetkekski unustada siinse meditsiinimeedia keskset rolli
eesti meditsiinilise erialakeele ja selles väljendatud kirjasõna loomisel ja
hoidmisel.
Eesti meditsiinimeedia edasi arenema?
Moodsa meedia
võimalused on interneti ja infotehnoloogia toel tohutult avardunud, mis loob
sama sündmuse, seisukoha või tegevuse vahendamiseks palju erinevaid võimalusi ja formaate. Teiste
riikide meditsiinimeedia väljaannetega toimuv näitab selgesti, kuhu poole
meiegi areng peaks liikuma. Pean silmas siin eeskätt seda, kuidas väljaannete
veebiversioonides on interaktiivselt sidestatud traditsiooniline kirjasõna audiovisuaalse meedia vahenditega ning kui
lihtne on sealt leida mistahes probleemile vastust ning jälgida selle
käsitlemist arengus. Eesti Arsti puhul näikse olemasoleval kujul päris olema keerukas
realiseerida topeltmissiooni olla nii heatasemeline teadusväljaanne kui
kogukonna praktilisemaid eesmärke teeniv
sisemine infokanal, sest valdkondade kommunikatsiooni standarditesse kipub
sugenema üksteist välistavaid aspekte. Ei ole välistatud, et ühel hetkel tuleks
kindlamalt valida see teine oma arengu põhieesmärgiks. See ei tähenda sugugi seda, et avaldatu
usaldusväärsus ja kvaliteet langeks, samuti peaks siis püüdma senisest märksa
terviklikumalt vahendada Eesti meditsiinis toimuvat.
Millised on väljaande igapäevased
probleemid?
Ajakirja tegemisel on
pideva rahulolu allikaks olnud ladus koostöö meie autorite ja toimetuse vahel.
Samas on sarnaselt paljude teiste samalaadsete
väljaannetega Eesti Arsti jaoks üldisemaks probleemiks kaastööde nappus ning
potentsiaalsete autorite vähene motiveeritus ajakirja kaudu oma vaateid ja
seisukohti meedikute kogukonnale vahendada. Eks see näita, et Eesti
meditsiiniprofessionaalide olemasolev valmidus oma erialal toimuvat ajakirja
poolt pakutud formaatides reflekteerida on tagasihoidlik. Küllap on selle taga
erinevaid põhjuseid, kuid ometi peegeldab see kokkuvõttes inimeste erialase
tegevuse tegelikke prioriteete. Olen päris kindel selles, et Eesti meditsiin
saab paremini mõistetud ja vahendatud siis, kui autorid loovad oma kaastööd
peamisest sisemisest veendumusest või oma erialastest vajadustest, mitte üksnes
toimetuse lunimise või ülemuse käsu peale. Sestap kutsun kõiki kolleege oma
töid ja tegemisi Eesti Arsti kaudu vahendama, sest juba praegu saaks ajakiri
mahukam olla, kui ta tegelikkuses on.