Kirjade järgi on eilsest kevad ametlikult kohal, aga aastaegade vahetumist märkis ilmataat siiski päris korraliku pärastlõunast hommikuni kestnud lumesaju ja väheste miinuskraadidega. Selle aja lilled toimetavad kenasti — läbi lume näitavad end nii lumi- kui märtsikellukesed. Mustvees on jõe suudmeala ja järv veel kindlalt jää all, kuigi on näha juba ka märke (jões kiirema vooluga lahtised kohad ja  järvel pikisuunalised kaldaäärsed jääkuhjad) olukorra peatsest muutumisest. Ka pajude ning teistegi lehtpuude okstes märkab ärkamise algust, üksnes linde ei ole millegipärast siinmail kuulda ega näha.

Kodusel koroonarindel toimuv ei sekundeeri kuidagi looduse ärkamisega seotud avanemisele ja lootusele. Pigem hoiab viirus ühiskonda kindlalt peos ning dikteerib sellele oma tingimusi, hoolimata kuigivõrd inimese vabaduseihast ja sellest pärinevatest õigustest. Eesti pidi praegu olema maailma kõrgeimate nakatumise näitajatega maa ning selleni viisid vahepealsed kõhklused isoleerivate piirangute rakendamisel. Et vaktsineerimise tempo on loodetust palju aeglasem, siis olukorra normaliseerumist ei ole kindasti oodata nädalatega, vaid ikka kuude või kvartalitega. Seniks on headeks abimeesteks kannatlik meel ja kaine hinnang olukorrale.