Eile tehti avalikuks õiguskantsleri 2007. a. tööd ja tegemised ning selgus, et õiguskantsler tuvastas seaduste põhiseadusele vastavuse ehk normikontrolli menetlustes 26 juhul vastuolu põhiseaduse või seadustega.
Ega midagi hullu justkui polekski lahti, kui mõned juristid ei kipu aksioomiks pidama arusaama, et demokraatliku riigi parlamendi poolt tehtud seadused on kõik eetilised just nende looja erilise staatuse tõttu. Õigukantsleri töökohustus kontrollida õigusaktide kooskõlalisust olemasolevate õigusaktidega oleks siis ühelt poolt juriidiline kvaliteedimehhanism, kuid teisalt ka moraalimeistri amet, sest ta peab juba kehtestatu alusel klattima parlamendist moraalihegemooni loodud eetikavoolu keerisekohti. Eks juba Hegel ja paregu meil kurikuulus Marx panustasid juba kõvasti vastandlike vastuolude edasiviivale jõule, mistõttu õiguslike konfliktide tuvastamine ja kohtuta klattimine on kindlasti moraalimeistri töö. Juba selle viimase ülesande täitmiseks sobiks talle pigem ametinimeks ‘õigluskantsler’.