Midagi ei ole öelda, Undi seni meil lavastamata Peaproov, Saunakuuldemäng ja Viimnepäev on ikka ühed klassikalise eksistentsialismi kaanoneid õige puhtalt jälgivad lavalood, mida võimendab nende lavastamine talitsetud nõukogude aja narrimise võtmes.

Lugude komplekti ilmestab tugev inimese elu ja eksistentsi mõtte otsing, tüdimus olemasolevatest rutiinidest ning idüllidesse jõhker sekkumine, mis muinasjutuvestja soovi läbi toovad sekkujatele sekeldusi kaasa.

Unt suuresti kaardistab olemise painet ja raskust domineerivate ühiskondlikest formaatidest, kuid väjapääsuks neist olukordadest ei leia ta muud, kui emotsioonaalse pinge sirgjoonelist mahalaadimist, et siis mõne aja pärast taas samale tulemusele viivad katset või ringi alustada. Küllap leiavad paljud juba õige väheste ringide järel sarnaselt eksistentsialismi klassikutele, et sellisel ringrajal võib elu kergesti absurdiks keerata.