Üheks tähtsaks sotsiaalseks formaadiks on areen, mida aegade jooksul on selle konkreetse teostumise viisides tublisti arendatud. Areeni põhiomaduseks on tähelepanu suunamine kindlasse punkti (olgu siis sotsiaalsesse või naturaalsesse). Läbi aegade on alates sobivatest looduslikest kohtadest, lõkkeplatsidest, siis vastavate ehituste ja ruumidega ning nüüd tänapäevase meedia ja interneti võimalusteni välja areeni disaini ja toimimist pidevalt sätitud, kuid samaks on kõigi puhul jäänud ikkagi teema ja inimestega fookuse olemasolu ning osalejate allumine teatud sotsiaalsetele mängureeglitele. Tänapäeva iseloomustabki areenide paljusus ning kohatine raskus areenides toimuva vaimse seedimisega, mille tulemuseks võib kujuneda üleküllastus ning sellest tulenevad psüühilised koormused.
Kontserdid ja näitused ning koolitunnid, koosolekud ja poeskäigud on sündmused areenidel, niisamuti kui väheste või paljude osalejatega veebikülgedel toimuv. Areenidel kulgemine on inimese sotsiaalne modus vivendi. Pole suuremat mõtet pärida selle headuse või halbuse kohta, sest meil polegi suurt midagi teist selle asemele pakkuda.