Hoovõtuks on kulunud tavatult palju aega, et midagi möödunud aasta kohta kirja panna ja põhjustanud on seda möödunud aasta erakordsus. Eks paljud ole jõudnud juba aasta muljeid ja põhilisi fakte taasesitada, teised alles loevad äride raharidasid kokku ja annavad hinnangut majandusaastale ning kolmandatele on 2022 juba kaduvikku laskunud minevik, millega ei ole põhjust või tahtmist enam suuremat jännata. Aasta näo kujundas Venemaaks nimetatava inimeste ja territooriumi koosluse militaarsed ja poliitilised tegemised iseäranis Ukrainaks nimetatava koosluse, aga ka hoopis laiemalt kogu enda lähema ja kaugema naabruskonna suhtes. Ja nende tegude järgi on aasta nägu mingi segu ründajate brutaalsusest ning sellele reageerijate ärkamisest kõigepealt ja seejärel vastupanust arusaamatule ja jõhkrale katsele muuta omatahtsi senist asjade seisu ja arengujoonist.  Väga suur osa aastast on suurte jõududega tegeldud vaid selle ürituse pareerimisega, aga aasta lõpuks ei olnud veel mingit selgust sõja kestuse ja tulemuste kohta. Vastandumiste, purustuste, kannatuste ja surma mastaap on juba väga suur, kuid ilmsesti veel ebapiisav ründajate fanaatilisest ideoloogiast kantud meele muutmiseks. Need inimesed ja rahvad, kes on vahetust sõjamöllust kõrvale jäänud, aga ometi sellest mõjutatud, leiavad end emotsionaalselt keerulisest seisust, millisena omameeleolu ja hoiakuid niisuguses olukorras hoida. On see viha, kurbus, kaastunne või veel midagi muud? Need emotsionaalsed dilemmad on kujundanud oluliselt meie elu ja käitumist lõppenud aastal. Küllap kohtab mainitud dilemmadega seoses päris suurt varieeruvust nii inimeseti kui ajati, viimane tähendab seda, et igal üksikul inimesel muutus endagi meeleseisund aasta jooksul tublisti. See kõik omab võimet genereerida teatud apokalüptilisi meeleolusid, mis loob ebakindlust tuleviku suhtes. Kui emotsionaalsel tekib hea partnerlus mõistuspärasega, siis aitab see produktiivsel viisil igapäevast toimetulekut nii üksikisiku, koosluse, riigi ja kontinendi ulatuses. Küllap on mastaapne tunde ja aru sümbioos aidanud hoida sõda senistes (kuigi ometi väga suurtes) piirides ega ole lasknud nn tumedatel või madalatel vaimsetel jõududel olukordi kaose tuntava suurenemise suunas liikuma panna.
Mu enda aastale tagasi vaadates tuleb tõdeda, et järjest enam pöördub vaim end tagasi vaatama ning nii mõnedki seigad lapsepõlvest ja noorusest annavad endast mingit uut moodi teada ja mõista.