A.Soosaar ¤¤ Märkmeid füsioloogiast 2022– 

Regulatoom  – interaktoom – diseasoom

Mõni nädal tagasi sattusin kirjatööle, milles oli juttu regulatoomist. Eks see võiks ju tähendada miskit regulatoorsete protsesside kogumit. Regulatoorsete protsesside kogumismõiste näikse esmapilgul ju õige ahvatlev olema, sest suur osa füsioloogiast tegeleb just organismis toimuva sättimisega mingites konkreetsetes oludes toimetamiseks elu hoidval viisil ja sättimisvõimaluste „kartoteek“ pakuks justkui tervikvaadet erinevatest eluprotsesside sättimise võimalustest. Et õige erineva loomusega sättiva rolliga protsesse on organismide erinevatel organisatsiooni tasemetel väga suur hulk, siis nende süstematiseerimiseta kogumine ei vii uudishimulikke kuigivõrd lähemale selle mõistmisele, kuidas protsessid erinevates oludes eluks või selle mõne aspektiks organiseeruvad. Regulatoomi käekäigu täpsemal uurimisel siiski selgus, et see mõiste arvestatavat kasutust ei ole pälvinud: Pubmedis on selle märksõnaga üldse mõni üksik artikkel, Google Scholaris on neid küll 771, kuid mõned neist hoopis juura valdkonnas (sealgi ju reguleeritakse!). Bioloogias piirdub regulatoomi mõiste kasutus pigem subtsellulaarsete piirkondadega, kuid regulatsioon on organismis siiski totaalse levikuga osutaja ja selgitaja. Google Scholaris esitatu lähemal vaatlusel selgus, et regulatoom meeldib huvitaval kombel enam hiina ja balkani pärioluga autoritele. Erialases kirjavaras on regulatoomi üheks lemmiknäiteks kujunenud SERCA ja fosfolambaani erinevate vormide vastasmõju lihaskontraktsiooni juhtiva Ca²⁺ lüliti toimimisel, kuid seegi on ju vaid üks mitte kuigi ulatusliku mõjuga fragment lihaskontraktsiooni juhtimisel lihasrakus. Küllap sellest tõdemusest tulenevalt on mõned autorid SERCA ja fosfolambaani vahel toimuva liigitanud pisut tagasihoidlikumalt interaktoomide hulka kuuluvaks, kuigi materialismi vaatepunktist on organismi teatud struktuuride vastasmõju regulatsioonikski vältimatult vajalik. Aga interaktoom on uurijate seas märksa paremini omaks võetud: Pubmedis leidub 8705 ja Google Scholaris 123 000 selle märksõnaga teksti. Samas on interaktoomi määratlev tingimus regulatoomist oluliselt lõdvem, sest teps mitte iga vastasmõju ei oma regulatoorset ülesannet. Nii et ka füsioloogilises interaktoomikas on vältimatu interaktoomide süstematiseerimine organismi eksistentsi ja arengu lähtuvalt.

Oomika on tõepoolest osutunud muude tubliduste seas ka produktiivseks „keelemeheks“, vist kümneid erinevaid -oome ja oomikaid on leiab bioloogide erialasest keelest ja tegemistest. Kui otsustada teadusartiklite märksõnade alusel, siis oomika keeletegude kuldaeg näikse jäävat eelmise kümnendi algusesse. Regulatoomi-interaktoomi keskustelu käigus trehvasin ka meditsiini ja patoloogilises füsioloogias olulisele diseasoomile (eesti keeles ehk hoopis haigusoom või tõvesoom:-)), mis mitteglobaalses kasutuses peaks koondama ühe haiguse aluseks olevad muutused kriitiliselt asjasse puutuvate rakkude või nende alaosade tasemel.  Eks saab näha, kas diseasoomil on lootust haiguse patogeneesi asemele astuda või jääb see mõneks ajaks (praegu 20 kirjatööd Pubmedis) iseloomustama seost haiguse ilmingute ja samal geenidega toimuva vahel. Reduktsionismi nähtub sellest seosest küll ja veel.

28. märts 2024