A.Soosaar ¤¤ Märkmeid füsioloogiast 2022– 

Müokiinid

Värskendades selle aasta arstitudengite erutuvate kudede loengute materjali oli mulle suurimaks avastuseks müokiinide olemasolu ja roll. Tegemist on regulaatorainetega, mis tüüpiliselt vallanduvad skeletilihastest organismi lihaskontraktsiooni ajal. Tuntumates füsioloogia õpikutest ei leia kuni viimase ajani midagi müokiinide kohta, kuid värske Rhoadese ja Belli meditsiinifüsioloogia raamat kirjeldab neid õige üldiselt paljude krooniliste haiguste puhul täheldatava füüsilise koormuse positiivse mõju kontekstis. Kiire otsing veebis viis Severinseni ja Pederseni 2020. aasta ülevaateni, milles õige hästi müokiinide teema hetkeseis fikseeritud. Bente Pedersen on müokiinide uurimise pioneeriks ning see termin ja mõiste pärinevad Pederseni & Co 2004. aasta artiklist, määratluseks seal “cytokines and other peptides that are produced, expressed and released by muscle fibers and exert either autocrine, paracrine or endocrine effects should be classified as myokines”. Peatselt sai selgeks, et müokiinid on kujunenud tänapäeva füsioloogia aktuaalseks teemaks ning põgus tutvus teemakohase kirjasõnaga tekitas mitmeid mõtteid nii lihase funktsionaalsete rollide  kohta  kui ka organismi humoraalse regulatsiooni mitmekesisuse ja keerukuse kohta. Eks terminiloome on antud juhul innustust saanud Stanley Coheni 1974. aastal pakutud suure üldistusastmega ‘tsütokiini’ modifitseerimisest lihase humoraalsetele faktoritele, mille tähendus füsioloogiale on vägagi mitmetähenduslik. Esiteks avardab see oluliselt organismi humoraalses regulatsioonis osalevate kudede ja rakkude valikut, pealegi on lihase puhul peatähelepanu pikka olnud erutuse ülekandel, konktratsioonimehhanismil, energiavarustusel ja lihastööga seotud omadustel. Samuti oli üllatav juba identifitseeritud müokiinide arv üle 650. Praeguseks on kindel regulatoorne funktsioon omistatud nendest vähemusele (n.t müostatiin, IL-6, apelin, BAIBA, BMP-7, dekoriin, IGF-1, IL-15, irisiin, SDF-1, sestriin, SPARC, VEGF-A jt), samuti näikse müokiine iseloomustavat nii üksiku regulaatoraine toime mitmekesisus kui sama toime esinemine erinevatel regulaatorainetel. Seegi osutab selguse saamisel nii edasise uurimistöö vajalikkusele ja müokiinide talitluse tervikpildi keerukusele. Uuringutega on näidatud müokiinide tähtsust nii lihase enda arengus kui mõju teistele organite arengule ja nende poolt realiseeritavatele funktsioonidele. Niisugune rikkalik regulatoorse võrgustiku olemasolu aitab märksa materialistlikumalt selgitada füüsilise treeningu mitmekesist positiivset tervisemõju kui tervetel kui erinevate krooniliste haiguste küüsis olevatel inimestel.  Tulles tagasi veelkord müokiinide organismide humoraalset regulatsiooni avardava tähenduse juurde, oleks paslik küsida, kas organismis on üldse rakke, mis ei tooda tsütokiine või mingeid teisi regulatoorseid faktoreid? Kui võtta aluseks mõne aasta vanune teade, et vere punalibledeski leidub pea 50 erinevat tsütokiini, siis küllap on vastus sellele küsimusele eitav ja füsioloogilise regulatsiooni tervikpilti tublisti komplitseeriv.

8. märtsil 2023