A. Soosaar ¤¤ Märkmeid füsioloogiast 2022–
Gliia südames ja gliotransmissioon
Justkui tellitult tuli õige varsti pärast päris pikalt küpsenud südameaju märkme valmimist JoP toimetajatelt teade aju ja südame mitteerutuvaid rakke käsitleva erinumbri kohta ja sealt omakorda leiab lingi briti õpetlase (sic!) Svetlana Mastitskaya ja Ko ülevaate gliiarakkudest südames. Sellest jääb esmapilgul mulje, et tegemist täiesti uue biomeditsiini valdkonnaga ning rakudki avastati südames üpris hiljuti. Ja muidugi klapib see minu peas hästi selle va südame aju teemaga, sest aksiomaatiliselt, kus aju või närvid, seal lisaks närvirakkudele ka gliiarakud. Siiski on gliiarakkude leidumist südames märgatud juba märksa varem ning sellesse on sajandivahetusel otsapidi kaasatud ka Leedu anatoomid (N Paužiene ja DH Pauza). Niisamuti on andmeid gliia või nende taoliste rakkude leidumisest soolestiku närvisüsteemis ning isegi teistes parenhümatoossetes organites. Kui gliiarakud tuvastatud, siis tekib muidugi kohe küsimus nende rollist. Neurogliia klassikaline ehitusliku toe vaade on tänaseks päevaks rikastunud mitmete signaaliülekandest lähtuvate rollidega nii arengu, ainevahetuse kui rakustike funktsionaalsete protsesside regulatsiooni valdkondades. Neist omakorda käib põnev keskustelu gliotransmissioonist, mis seob gliiarakkude retseptoorse tundlikkuse ja infoülekande külgneva neurotransmissiooni mitmekülgse mõjutamisega. Uurijate arvates realiseerub sama struktuurne motiiv ka südames, mis omakorda loob südamgliia rolliks südame hemodünaamika peenregulatsiooni nö normi tingimustes ning sisustab haiguste patogeneesi, sümptomaatikat ja korrigeerimise võimalusi.
- jaanuar 2026