Eestist ilma asju vaadates paistab lõppev nädala muidugi väga erilisena, sest meil sai valitsus parlamendilt hundipassi, millega kaasnes ka reformipartei pika (Eesti iseseisvuse kontekstis ülipika) võimuperioodi lõpp ja Ameerikas valiti presidendiks mees, keda siinne meedia kuidagi sellele postile ei soovinud ning paljud poliitikud siin ja seal samuti. Mõnede jaoks olid mõlemad sündmused kõrge emotsionaalse laenguga, nii et…
Suure sõnavabaduse ajastul kogeme aegajalt paradoksaalselt seda, et otseütlemine ei ruuli, aga ülekantud tähenduste abil asjade seletamine inspireerib paljusid. Hiljutise PMi arvamusliidrite lõuna kõnepidajad valisid oma kõnede stiiliks metafooride kaudu meie endi kohta tõe kuulutamise – kollide ja koerte abiga seletati nii meie mitterahuldavat hingeseisundit kui ravivõtteid selle parandamiseks. Metafoorid võivad muidugi ilusad, vaimukad ja õpetlikud olla, kuid ühel hetkel…
Meie meedia (vt üksnes viimaste päevade näidetest Edward Lucase juttu Vooremaas või üht Postimehe päevaintervjuud ja selle kommentaariumi) on taas kiindunud suuri lõppe kuulutavatesse kirjatöödesse. Kui mõni aeg tagasi oldi mures nafta lõppemise või globaalse üleujutuse pärast, siis nüüd muretsetakse Euroopa ja Lääne ühiskondliku korralduse saatuse pärast. Eks küsimus ole ikka sotsiaalsete süsteemide kohanemisvõimes ning…
See oli üks muudatuste ja muutmiste aasta. Nii mõnelgi asendusid ühed sisseharjunud tegutsemise viisid teistsugustega, mille tegelikkuseks saamisest ei olnud asjaosalistel enestelgi veel veel aasta alguses suuremat aimu. Minu lähikonnas toimunud muudatustega olid asjaosalised vägagi rahul, samas meie avaramas sotsiaalses ruumis toimus asju, mis tekitasid inimestes inimestes rahutust ja ebakindlust. Justkui midagi suuremastaabilist oleks teoksil,…
Eile etendus Tartus teatrifestivali raames Kõivu-Pedaja “Keskmängustrateegia“. See oli esimene kord pärast meistri enda lahkumist kokku puutuda tema vaimse kehastamisega. Ega see kerge teatrisuutäis olnud ning jäi kõigi tema tükkide varasemate lavastuste seas kuskile keskmisele positsioonile – on nähtud nii palju mõjusamaid kui täitsa kaootilisi tükke. Selles etenduses oli laval kord olemas, kuigi lugu ise…
Eesti Arsti mainumbri Päevakorral rubriigi peateemaks on personaalmeditsiini lähituleviku väljavaated Eestis. Eks teemat ole lähiminevikus varasemaltki mitut puhku tõstatatud/esitatud, iseäranis prof Andres Metspalu poolt ja tema juhitava geenivaramu kontekstis, kuid EA esitab seekord personaalmeditsiini kohta seisukohad valitsuse ideoloogi ja kliinilise meditsiini kolme olulise valdkonna juhtivatelt ekspertidelt. Viienda arvamuse esitajaks ei tule antud juhul pidada ühte konkreetset isikut, pigem on see ajakirjaniku koostatud erinevatest allikatest…
Filosoof Tõnu Viik kirjutab Postimehes Kreekaga toimuvast üpriski erinevalt sellest, kuidas seda siinmail tavapäraselt tehakse. Sisuliselt kutsub ta nii otsesõnu kui sümbolite abiga lugejat mõistma seda, et raha on küll üks mõjukas ja korrastav sotsiaalne kokkulepe, kuid samas siiski mitte mingi fataalse vältimatusega toimiv jõud füüsikalises mõttes. Meil ja mitmel pool mujalgi kiputakse raha väge järjest enam sarnaseks pidama just mingi mehhaanilise jõuga,…
Evelin rääkis talvel kord, et talle pakutakse võimalust produtseerida “Vanamees ja meri” lugu teatris. Olime muidugi õhinal plaani poolt, kuid ei teadnud midagi sellest, kuidas kuulus lugu pidi teatritükiks saama. Ma ise ei olnud teksti üldse lugenud ja ajasin oma jutte suuresti kirjaniku ja tema loo üleüldisest tuntusest lähtuvalt. Jah, kunagi väga ammu näidati nõukogude kesktelevisioonis üht seriaali Hemingway…
Dr Kai Haldre juhib Eesti Arsti viimase numbri juhtkirjas lugejaskonna tähelepanu vajadusele noorte inimeste seksuaalsust ja sellega seotud käitumist ühiskonnas senisest märksa mõistuspärasemalt reguleerida. Seksuaalsus/reproduktiivsus on muidugi üks imeline valdkond, kuhu evolutsioon on läbi aegade heldelt panustanud ning loonud isegi mõistuseajastu puhuks mitmeid mõistust lummavalt kontrollivaid võtteid. Sestap ei ole tegemist küll lihtsa valdkonnaga sotsiaalse eheda loomuse mõistmiseks, kuid samas pakub…
Sotsiaalses reaalsuses ei vii sama tegevus teps mitte iga kord samale tulemusele. Kui tegevust vaid jäljendatakse (iseäranis vaid mõnede tahkude realiseerimisega) ega hoita ontoloogilises tõsiduses, siis võib tegevuse tulemus oodatust või väljakuulutatust hoopis erinevaks kujuneda. Sotsiaalne masinavärk ei ole üksnes njuutonliku mehhaanika kuningriik, sealsed jõud ja jõujooned on hoopis mitmekesisemad.