Ühiskondlik mehhaanika XXIV – raha olemuse ja väe mängulisuse testimine kaasaegse Kreeka näitel

Filosoof Tõnu Viik kirjutab Postimehes Kreekaga toimuvast üpriski erinevalt sellest, kuidas seda siinmail tavapäraselt tehakse. Sisuliselt kutsub ta nii otsesõnu kui sümbolite abiga lugejat mõistma seda, et raha on küll üks mõjukas ja korrastav sotsiaalne kokkulepe, kuid samas siiski mitte mingi fataalse vältimatusega toimiv jõud füüsikalises mõttes. Meil ja mitmel pool mujalgi kiputakse raha väge järjest enam sarnaseks pidama just mingi mehhaanilise jõuga,…

Read More+

Vanamees ja meri – inimene ja tema hing

Evelin rääkis talvel kord, et talle pakutakse võimalust produtseerida “Vanamees ja meri” lugu teatris. Olime muidugi õhinal plaani poolt, kuid ei teadnud midagi sellest, kuidas kuulus lugu pidi teatritükiks saama. Ma ise ei olnud teksti üldse lugenud ja ajasin oma jutte suuresti kirjaniku ja tema loo üleüldisest tuntusest lähtuvalt. Jah, kunagi väga ammu näidati nõukogude kesktelevisioonis üht seriaali Hemingway…

Read More+

Õpetatud eetika seksuaalkäitumist reguleerima

Dr Kai Haldre juhib Eesti Arsti viimase numbri juhtkirjas lugejaskonna tähelepanu vajadusele noorte inimeste seksuaalsust ja sellega seotud käitumist ühiskonnas senisest märksa mõistuspärasemalt reguleerida. Seksuaalsus/reproduktiivsus on muidugi üks imeline valdkond, kuhu evolutsioon on läbi aegade heldelt panustanud ning loonud isegi mõistuseajastu puhuks mitmeid mõistust lummavalt kontrollivaid võtteid. Sestap ei ole tegemist küll lihtsa valdkonnaga sotsiaalse eheda loomuse mõistmiseks, kuid samas pakub…

Read More+

Jäljendamine ja eesmärgistatud rakendamine

Sotsiaalses reaalsuses ei vii sama tegevus teps mitte iga kord samale tulemusele. Kui tegevust vaid jäljendatakse (iseäranis vaid mõnede tahkude realiseerimisega) ega hoita ontoloogilises tõsiduses, siis võib tegevuse tulemus oodatust või väljakuulutatust hoopis erinevaks kujuneda. Sotsiaalne masinavärk ei ole üksnes njuutonliku mehhaanika kuningriik, sealsed jõud ja jõujooned on hoopis mitmekesisemad.     

Arstide autonoomia on mitut moodi muutumises

Nii Eesti Arsti märtsinumbris kui seekordsetel Eesti arstide päevadel võeti teiste hulgas vaagimisele ka arstide autonoomia teema. Teema olulises ja asjaosaliste refleksiooni vajalikkuses ei ole vähimatki kahtlust, pealegi ei olegi avalikumas formaadis minu teada selleteemalist arutelu varem toimunud. Patsiendi isikuautonoomia ja selle austamine on tänapäevase meditsiinieetika nurgakivi ning mõjutanud tohutult kogu valdkonna (ja ka külgnevate…

Read More+

Ühiskondlik mehhaanika XXIIIa – raskused värskeima seadistuse käivitamisega

Kõige uuema Eesti seadistuse esimesed sammud paistavad õige ebakindlad olema ning ei meeldi eriti seadistajatele enestelegi. Lähiaastate aktsiisimaksude robustne tõus lubaduste kriitilise tähtsusega tagajana ei paista ühiskonnas kedagi vaimustavat ning seadistajate argumendid nende vajalikkuse (a la “teisi allikaid pole ju kuskilt võtta”) ja võimalusel nendest loobumise suhtes ei ole üldsegi mitte veenvad ning uue parlamendi ja valitsuse töös ei paista seni küll erilist…

Read More+

Ühiskondlik mehhaanika XXIII: Koalitsioonilepe – Eesti mehhanismi värskeim seadistus

Veebruari lõpus valimiste reaalse käivitumisega alanud Eesti ühiskondliku mehhaanika plaanilise värskendamise protseduur andis eelmisel nädalal oma resultaadi koalitsioonileppe ja võimuteo mandaadi saanud uue valitsuse näol. Kui vahetult valimiste järel oldi õnnelikud, et võitlus sai jälle võideldud ning Toompeale on tulnud üksjagu uusi seltskondi ja isikuid, siis viimaseid nädalaid on sisepoliitikas iseloomustanud pigem poliitiliste võitjate ja kaotajate (ühes mõlema arvukate kaaskondadega) süvenev…

Read More+

“Tõest ja õigusest” pärit armastuse ja elutõe sõlmumine sadamateatris

Eile õhtul nähtud Vanemuise “Tõe ja õiguse” lavaversioon õnnestus igati ning teatriime sündis taas. Ja Tammsaare tüvitekst oma arhetüüpidega näitas eestlase jaoks jällegi oma ajatust või õigemini esitatud lavaliste probleemide terava aktuaalsusega selle jätkuvat kaasaegsust, mida aitasid selgemini nähtavaks teha Urmas Lennuki lisandused.  

Areen ja fookus

Üheks tähtsaks sotsiaalseks formaadiks on areen, mida aegade jooksul on selle konkreetse teostumise viisides tublisti arendatud. Areeni põhiomaduseks on tähelepanu suunamine kindlasse punkti (olgu siis sotsiaalsesse või naturaalsesse). Läbi aegade on alates sobivatest looduslikest kohtadest, lõkkeplatsidest, siis vastavate ehituste ja ruumidega ning nüüd tänapäevase meedia ja interneti võimalusteni välja areeni disaini ja toimimist pidevalt sätitud, kuid samaks on kõigi puhul…

Read More+

Palgavaesus – ebaõiglase sotsiaalse süsteemi ehe sümptom

Selle kevade poliitvaidluste üheks sagedaseks arutlusteemaks oli palgavaesuse olemasolu ja selle leevendamine. Varasemalt palgavaesuse sõnagi sisuliselt puudus meie avalikust arutelust ning peamiselt arutati miinimumpalga suuruse (või õigupoolest selle väiksuse) üle, mida võim määras eelkõige prognoositava riigi rahanduse formaalse korrasoleku alusel, siis nüüd tunnistasid riigitüüri manu pürgijad palgavaesteks ja teistsugust riigipoolset kohtlemist vajavaiks isegi kahekordset alampalka ja suurematki tasu saavad inimesed, st tuhandete inimeste normaalne (ja…

Read More+