Eile tehti parlamendis taas koosolek äsjase rahvaloenduse tulemuste ehk eesti rahva demograafilise seisundi teemal. Ajakirjanikud kandsid õhtuks avalikkusse sellelt ürituselt ühe selgelt kurvapoolse ning teise mõttelt veidra sõnumi. Kurb sõnum on muidugi see, et rahvaloenduse andmetel Eesti rahvaarv vähenes ning nooremate osakaal rahvastikus väheneb vanemate kasuks. Mõnele avaliku elu tegelusele on numbrid sedavõrd tugevat mõju avaldanud, et…
Lugesin Phyllis McKay Illari, Federica Russo ja Jon Williamsoni hiljutist manifesti põhjuslikkuse tähtsusest teadustes ja selle ulatuslikust represseerimisest viimase saja aasta jooksul ning taban end mõttelt, et läinud sajand on olnud sarnaselt mitmete varasematega üks suur sotsiaalse tasalülitamise sajand. USA psühholoogias ilmus 1920. aastatel välja radikaalne biheiviorism, millel õnnestus aastakümneteks teaduses represseerida teadvus, sajandi keskpaigas pääses Nõukogude Liidus maksvusele…
Varem mitmeid kordi vaid õhus olnud ähvardus on tänasega teoks saanud ning sajad arstid on loobunud täna veel ei tea kui pikaks ajaks ametlikult oma erialasest tegevusest. Nii nagu läinud kevadel võtsid õpetajad kätte ja panid päevaks kuni kolmeks seisma oma erialase tegevuse, nii on teisegi iidse ameti pidajad andnud tänasega ühiskonnale teada sellest, et olemasolev asjade seis on nende arvates erialal…
Vanasti oli dialektikutel tublisti isu ilmaelu kirjeldamisel jännata nii kvantiteedi ja kvaliteediga eristamise kui nende omavaheliste seoste (või nende puudumise) selgitamisega. Moodsal ajal üritatavad õpetatud pead järjest visamalt kvaliteet kvantideediks taandada. Küllap on selleks mitmeid põhjuseid – mõned tahavad maailma lihtsmaks teha, teised tahavad Pythagorase vanale projektile järjest uusi kinnitusi leida, kolmandad soovivad kvaliteeti sidestada seni juba õnnestunud kvantifitseeritud…
Tänased lehed on pungil koolijuttudest, sest homme algab järjekordne haridusaasta. Natuke 8. märtsi tähistamise moodi see asi on, sest mõni aeg enne 1.septembrit võtavad paljud (nii ka mina) rinna õhku täis ning puhuvad korraga selle päeva auks hinge jälle tühjaks ja edasi kuni järgmise korrani on teema pigem juhuste meelevallas. Naistepäevaga on asi üsna samamoodi, sest ühel päeval…
Jälle on käes see kuupäev, kui meenutatakse 1991. aasta Moskva riigipöörajate tagantjärgi tarkuses haledapoolset jõudemontratsiooni, mille tulemuseks oli nende soovitud kogu impeeriumi päästmise asemel hoopis selle välimiste kihtide vääramatu lagunemine ning uue poliitilise reaalsuse teke Ida-Euroopas. Sellesse varingusse sattunutel tuli muidugi hoolikalt oma samme sättida, et ühe sotsiaalse monstrumi tükkide all ise mitte vigastatud saada ning pärast prantsatust pääseda vabamasse vette omi asju…
Juba mõnda aega on olnud tahtmine öelda midagi ühiskondliku olemise viiside või vormingute ehk formaatide kohta. Kevadel, kui Tartu ülikoolile järjekordset rektorit valiti, siis oli tahtmine mõtelda ülikoolist kui vaimsest või tunnetuslikust formaadist. Sellest, kuidas ülikooli liikmete põhikirjastatud tegevusest sünnib uus arusaam ja teadmine. Kuigi ülikooli juhtimine tsentraliseerub järjest ning rektor ühes kesknõukogudega saavad järjest mõjukamaks, on…
Postimees avaldab 11. juunil juba varasemast terava sõnaga tuntud kompromissitu rahvuslase Lauri Vahtre artikli mitut masti poliitilisest vihast ning Karl Marxi juhtivast rollist selles, et seda viha pärast tema õpetuse väljailmumist nii palju on olnud. Vahtre loos on Marx üks kuri deemon, kes võib rääkida nii heast kui halvast, kuid selle järgi toimimise tagajärjeks on paratamatu mitut masti massiivne…
Läinud neljapäeval tegi meie riigikohus ajalugu riigi (põhi)seaduse tõlgendamise paindlikkuse testimisel, kui andis teada oma üldkogu otsusest, millega jäeti rahuldamata õiguskantsleri taotlus tunnistada Euroopa stabiilsusmehhanismi asutamislepingu artikli 4 lõige 4 põhiseadusega vastuolus olevaks. Riigikohtu otsuses väärivad erilist tähelepanu punktid 206–8, kus riigikohtunikud tunnistavad selgesti valitsuse poolt allkirjastatud lepingu ühe sätte vastuolu põhiseadusega ehk riivet, kuid peavad seda…
Järjest rohkem ja kasvava kartusega räägitakse taas ühise Euroopa projekti tuleviku väljavaadetest, sest selle mõnede asjaosaliste praegune majandusseis tekitab mitmel pool juba ohtlikuna tunduvat närvilisust ja ebakindlust. Üha enam ilmub päevavalgele avameelsemaid, kuid nii inimlikke olukorra seletusi, mille kohaselt ühistegevust nähakse ettevõtmisena, kuhu tegelikult oli algusest peale ja paratamatult sisse programmeeritud võitjaid ja kaotajaid ühes kõige sellest tulenevaga. Hiljutised ideaalid ja deklaratsioonid, et ühistegevusest võidavad kõik, on…