A.Soosaar ¤¤ Märkmeid füsioloogiast 2022–
August Krogh pea sajand tagasi füsioloogia progressist
Mõni päev tagasi sattus üsna juhuslikult ette viide Kroghi printsiibile, millest polnud varem kuulnudki. August Krogh (1874-1949) kuulub füsioloogia III põlvkonna (vaatlejate, n.t Harvey, ja 19. sajandi organismides toimuvate keemiliste/füüsikaliste protsesside tuvastajate, n.t Saksa „biofüüsikud“ (Müller, Helmholtz jt) järel tulnud nn suuremate funktsioonide mesotasemel kirjeldajad) klassikute hulka ning Kroghi silinder ja Kroghi spirograaf kuuluvad iga korralikuma meditsiinifüsioloogia programmi. Printsiibi sisu, et erinevate elusate asjade uurimiseks/selgitamiseks on looduses olemas teatud kõige sobivamad liigid ja nende isendid, on füsioloogidele vaikimisi omane olnud nii enne kui pärast Kroghi vastavat sõnavõttu ja kirjatööd 1929. aastal. Selle põhimõttele andis Kroghi nime Hans Krebs ühes 1975. aasta artiklis ning selles kirjatöös esitatakse printsiibi kinnituseks hulka konkreetseid näiteid.
Mind huvitas siiski konkreetsest printsiibist rohkem see, mida suurmees arvas pea sajand tagasi füsioloogia käekäigust ja selle väljavaadetest. Sõnum oli mõeldud 1929. aastal Bostonis toimunud 13. rahvusvahelist füsioloogia kongressi avavaks sõnavõtuks, mis muidugi vormis sõnumite stiili akadeemiliselt asjalikuks ja viisakaks. Aga need seisukohad olid 95. aastat hiljem huvitavad lugeda ning tänasesse asjade seisu paigutada. Olgu mõned neist siin ka loendina esitatud:
¤ 1920. aastatel oli füsioloogia kiire kasvu faasis, sajandi alguse 3000-4000 teadusartikliga aastaproduktsioonist oli 1926. aasta Stokholmi konverentsiks saanud 18 000 teadusartiklit, kus USA füsioloogide panus oli sama ajaga 10%-lt kasvanud 20%-ni. Need numbrid tähendavad, et juba siis oli ühel inimesel võimatu saada detailsemat pilti füsioloogias
toimuvast.
¤ Kõige silmapaistvam areng toimus sel ajal ainevahetuse ja endokrinoloogia füsioloogias, kuid nii närvi, lihase kui vereringe asjanduses tehti samuti olulisi edusamme. Siinkohal leiab ainsana konkreetset nimetamist Pavlovi ja tema koolkonna tegevus ajutegevuse füsioloogia uurimisel.
¤ Äsja on alanud katseandmete statistilise töötlemise ajastu, mis muidugi on tänaseks ainumõeldav füsioloogia teaduslikus käsitluses.
¤ Füsioloogiast on lisaks farmakoloogiale edukalt eraldunud biokeemia, samas ei poolda Krogh eriti biofüüsika muutumist eraldi valdkonnaks.
¤ Füsioloogia paratamatuks arengujooneks näikse olevat üksuste kitsam spetsialiseerumine, kuid sellel suundumusel on muidugi oht kaotada silmist tervik(likum) vaade elusale, mis ühel hetkel võib muutuda elusa täielikumat mõistmist takistavaks asjaoluks.
¤ Kuigi füsioloogial on olnud pikaaegne seos meditsiiniga, peaks ala siiski säilitama oma iseseisvuse bioloogia valdkonnana. Samas tuleb jätkata tegevusi haigestunud organismi ja haigustega seotud füsioloogiliste mehhanismide uurimisel, sest neist saadud teadmisi ei saa arendada meditsiini teistes valdkondades tekkiva teadmisega.
¤ Kroghile ei meeldi üldfüsioloogia (general physiology) mõiste, sest see võib hakata ala praegusel arenguastmel kuidagi uuritavaid probleeme erinevalt tähtsustama. Pigem peaks see mõsite olema reserveeritud mateeria elavaks muutvate olemuslike omaduste selgitamisele, mis suudetakse teha alles arvuka füsioloogide põlvkondade töö tulemusel.
¤ Ja siis võetakse teemaks sobivat liiki katseloomade kasutamine uurimistöös, mis hiljem saab ristitakse Kroghi printsiibiks. Selge see, et tegemist on väga antropotsentrilise lähenemisega, mis tingitud eeskätt oskuste ja võimaluste defitsiidist konkreetsel ajajärgul, mitte evolutsioonilise või „jumaliku“ paratamatusega.
¤ Senisest märksa enam oleks vaja võrdleva füsioloogiaga tegelevaid üksusi ja uurijaid.
¤ Füsioloogidel tuleks senisest märksa tõhusamalt üle saada endi subjektiivsusest , mis ajendab ülemäära kaitsma oma vaateid ja vähendab eksperimentaalse uurimistöö tõhusust.
¤ Tööde publitseerimisel on pandud liiga suur rõhk uute faktide esitamisele, kuid märksa enam rõhuda faktide mõtestamisele. Selles protsessis on palju ruumi asjade seisu parandamiseks. Samas vajab muidugi parandamist ka faktide eneste usaldusväärsus ehk eksperimentide kvaliteet. Kokkuvõttes vajatakse rohkem mõtlemist faktide üle, mitte lihtsalt fakte endid.
¤ Kas füsioloogia kui teaduse kulgu saaks mõistuspäraselt organiseerida? Näiteks, kas võiks otsustada autoriteedid, milliseid teemasid uurida? Või tuleks ehk luua parimate ressurssidega kesklaboratooriumid, mis tegeleks kõige aktuaalsemate probleemide lahendamisega? Kroghi ei peaks kumbagi asja juhtuma ega ülemäära teadusliku tegevust ülemäära organiseerima. Teadlastele tuleks jääta piisavalt vabadust otsustamaks, kuidas üht või teist probleemi lahendada või uurida. Samas on füsioloogia arenguks väga oluline nö taustateenuste kiire areng, nende hulgas on esimesel kohal teadusliku informatsiooni tõhusa vahetuse olemasolu. See võiks olla globaalne süsteem, mis seoks kokku erinevate maade ja keeleruumide tegevused füsioloogia vallas.
¤ Füsioloogia rahvusvahelised kongressid võiksidki olla ala kõrgeimaks globaalseks autoriteediks ala peamiste arengujoonte seadmisel. Ja nende tõdemustega pöördutaksegi 13. rahvusvahelise füsioloogia kongressi osalejate poole.
Jah, mõnedki asjad füsioloogia arengus on läinud Kroghi mõtete kohaselt, teised jälle mitte nii väga. Aga selline ühe suure sotsiaalse organismi käekäik juba on ja järgnenud 95. aastaga on käidud ikkagi väga pikk tee elusa toimimise mõistmisel.
6. jaanuar 2024