ERM on lisaks mäluasutuse põhirollile lühikese ajaga kujunenud ka arvestatavaks esituskunsti keskuseks, esineb seal ju alatasa keegi ning etenduste siltidelgi kohtab nime ERM Teater. Siiski oli suve lõpus üllatav lugeda, et peatselt etendatakse seal Jaan Krossi Keisri hullu . Üleeile oligi meie jaoks see õnnis õhtu käte jõudnud, kui saime ise kogeda kuulsa teksti etendamist eesti rahva tähtsas mustas kastis.  Musta kastis teatri tegemine erineb üksjagu traditsioonilises teatrisaalis toimuvast – lava pole, piirijoon näitlemise ja publiku vahel õige ähmane, näitlemine ise väga vahetult hoomatav. Lavastaja Rein Pakk oli teksti teatrietenduseks konverteerinud teatri jaoks päris tempoka piltide vaheldumisena, mis ei jätnud üldse aega toimuvasse süvenemiseks ega raamatust vastava episoodi meenutamiseks (tunnistan siinkohal, et mul raamatut mittelugenuna tegelikult seda muret ei olnud ning esitatud väide põhineb lihtsalt varasema kogemuse ja etendusel toimunu vaimlisel ühendamisel). Eks seetõttu oli laval toimunus sujuvust vähevõitu ja fragmenteerimist küllalt. Samas olid teksti tundjate sõnul romaani sõlmkohad etenduse käigus siiski ette mängitud ning seetõttu teksti kompositsiooni põhijooned selgesti esitatud. Ja see piltide valik suutis etendusest siiski kujundada terviklikuma loo. Krossi romaani pandud konstrueeriva unistaja loomus tuli vaatajale nähtust selgesti kätte, sest sealt paistis nii väga suure sotsiaalse kamaka tipus (keisri tegemistes) toimuvat kui isiklike elusaatuste kummalist põimumist  (Jakob Lamingi naisliinides), mille sidus kokku ühe Võisiku aadlimehe oma aja kohta kohta hullud ja arusaamatud mõtted ning neist tulenenud dramaatiline elusaatus. Tanel Jonas teeb Timotheus von Bockina igati hea esituse ning ülejäänud trupi arvukad ümberkehastumised töötasid hästi.