Tavaelu ning ka õige õpetatud arusaamade kohaselt on looduslik ja sotsiaalne tegelikus hoopis erinevad asjad. Teinekord tõlgendavad looduslikku maailma seletavad mõisted ühiskondagi päris hästi, aga sotsioloogilise teleoloogia vahendid ei klapi loodusele enamasti kuidagi. Õige lihtne viis selle mõistelise eristusega toimetulekuks on lihtsalt kuulutadagi looduslik ja sotsiaalne tegelikkus olemuslikult erinevateks asjadeks. Samas näeme, et nad ei ole ka täielikult üksteisest lahutatud, pigem on nad hoopis üksteisega tihedasti läbipõimunud ning vastastikku teineteist mõjutavad. Sotsiaalsed ruumid on inimeste endi tehtud eesmärgiga avardada nende olemasolu võimalusi elusa looduslikus heitluses. Erinevad sotsiaalsed ruumid on kui katseseadmed, millesse mõistuslikult toimuma pandu üritatakse klapitada looduses toimuvaga. Mõnikord õnnestub kaaseksistents paremini ja kestvamalt, teinekord jälle selgub vähem kui generatsiooniga, et deklaratsioonides sooviti kõigile ühiskonna liimetele küll kõige paremat, kuid ühiskonna dekoratsioonide langedes sai selgeks, et tegemist oli olnud taas ühe pisema inimgrupi võimuihast tingitud sooviga allutada paljusid teisi endi teenistusse. Sellel võimuiha positiivseks välenduseks on muidugi tõik, et ta tagab sotsiaalse koosluse mingi struktuuri ning kestvama toimimise, kuid negatiivseks mõjuks on paratamatult tema vägivaldsus osade sotsiaalse koosluse liikmete suhtes. Seega tekib võimuks pääseva idee enda ja tema sunniviisilise kehtestamise kaasproduktiks paratamatult sotsiaalse pinge tekkimine, mida on võimalik kasutada erinevates olukordades nii ühiskondade hoidmiseks kui lõhkumiseks.  

Sotsiaalsete ruumide seinad ja piirid näikse olevat hoopis pitsilisemad, kui seda on jõgede kaldad ja koobaste laed. Aga ometi peavad nad vajadusel inimesi päris hästi kinni ning tagavad nende valikulise liikumise erinevate sotsiaalsete ruumide vahel. Inimühiskonna ruumide seinad on mõeldud inimestele (või õigemini nende vaimule), mitte niivõrd teistele olenditele. Küllap näiteks mesilaste koosluste piiridki toimivad eeskätte mesilastele ning alles nendest piiridest tekivad mesilaste valitud tegemised ning neist kogu mesilaste sotsiaalse koosluse omadused ja võimed, mis siis omakorda mõjutavad sellega kokkupuutuvat looduslikku. Sotsiaalse ruumi seinte omadused määravad ühelt poolt selle suhestumise ümbritsevaga ning teiselt poolt loovad tingimused võimu toimimiseks selle ruumi sees.  Võim võib olla nii hurmavalt ja vastupandamatult kutsuv, nii et selle ohvrid on sunnitud võimu saamise nimel valmis ükskõik kui kauneid või näotuid tegusid korda saatma. Võim võib teistele olla sedavõrd vastik, et sooviksid esimesel võimalusel selle ilmast kaotamist, kuigi neil on enamasti raskusi selle asemele mõne teise sedavõrd mõjusa sotsiaalse korrastuse vahendi pakkumisega. Sestap oleme võimugagi taas mõõdukuse soovituse juures väljas, mis leiab kiiresti, et võimus teostugu ikka enamuse soov, kuid mida ei valmistata siiski liiga tugevast ja karedast sotsiaalsest kangast.