Postimees avaldab 11. juunil juba varasemast terava sõnaga tuntud kompromissitu rahvuslase Lauri Vahtre artikli mitut masti poliitilisest vihast ning Karl Marxi juhtivast rollist selles, et seda viha pärast tema õpetuse väljailmumist nii palju on olnud. Vahtre loos on Marx üks kuri deemon, kes võib rääkida nii heast kui halvast, kuid selle järgi toimimise tagajärjeks on paratamatu mitut masti massiivne sotsiaalne vihastumine, mis on genereerirud viimase pooleteise sajandi jooksul suures koguses sotsiaalset vägivalda ning kannatusi väga paljudele. Loen  põgusalt seda artiklit ning tunnen, et olen hetkeks tagasi 1970. aastates, kui lisaks reaalpoliitilisele mõõduvõtmisele käis  ka veel tubli verbaalne kähmlus kapitalismi ja sotsialismi  paremusest inimkonna helge tulevikuna. Ainult seekord oleme sattunud siin kapitalismi pooldajate leeri ning vastaste üht maskotti on paras piduda millega tahes, sest see teenib sotsiaalimmunoloogilise vahendina üllast oma ühiskonnakorra õigustamise ja õilistamise eesmärki ning vaidluse sisuline kvaliteet on ettevõtmises pigem teisejärguline.

Täna, nädala hiljem, võtab Lauri Vahtre artikli ja Marxi ideelise tähenduse üles Eduard Tinn ning  kaitseb Marxi isikut ja tema vaateid vapralt. Osalt õnnestub see tal muidugi seetõttu, et vastaspoole artikli vähemasti mõnedes seisukohtades on tubli annus meelevaldsust ja soovmõtlemist. Soovmõtlemise piisavalt suur kogus on põhiline õigustus ideoloogiliseks võitluseks ning mul on kahtlus, et mõlemal autoril on seda varutud päris suures koguses.  Niisamuti tuleb tunnistada koos Tinniga üllatust, et ise filosoofiaga seotud tekste tõlkinud mees  hakkab süüdistama üht filosoofiliste vaadete süsteemi maailma suurtes hädades. Viimane kord juhtus selline tegeliku probleemide filosoofi(a)le delegeerimine siinkandis vist siis, kui mõned aastad tagasi Soome ühe koolitulistamise põhjuseks peeti samuti teatud filsoofilisi vaateid ning meedias soovitati mõne filoosoofilise mõtte ärakeelamist.
Midagi ei ole parata, reaalse sotsiaalse praktika ja vaimse allergia argumentide alusel tuleb Marxi vaadete tähtsus ja mõju lähiajaloole tunnistada sedavõrd suureks, et seletab hästi juba lõppenud lahingu järel aegajalt ikka veel kajavaid ideoloogilisi laske. Suur sõda ise üksikisiku või ühiskonna primaarsust toetavate leeride vahel ei ole kaugeltki veel läbi, see ootab vaid uut ettekäänet rahuaja lõpetamiseks ning uueks lahinguks.