Evelini kaudu sattus õige juhuslikult minu kätte tänapäeva prantsuse filosoofi Frédéric Grosi 2009. aastal valminud raamatu “Kõndimise filosoofia” eestindus. Kõndida mulle meeldib ning filosoofia samuti, sestap võtsin pealkirja tõttu teksti lähemale vaatlusele. Selle kogumiku alapeatükid rääkisid kõnnilembestest filosoofidest, kes kasutasid seda liikumise moodust õige erinevatel motiividel. Küllap on Nietzsche, Thoreau ja Kant oma kõndimistega selle raamatu peategelased, kelle elus oli erinevatel põhjustel ja viisidel kõnnil suur tähtsus. Siiski kõlab raamatu pealkiri liiga pretensioonikalt, sest vaevalt kõndimisel mingit erilist filosoofiat on. Pigem on tegemist vajaduse, harjumuse või ebasobivast rutiinist väljapääsu otsimisega ja vaimses plaanis ühe psühhoterapeutilise tehnikaga, mis vaimu kehaga sobivasse kooskõlla paneb. Nii et filosoofiat on raamatus vähe, kuid huvitavaid eluloolisi pildikesi kuulsate filosoofide elust küllaga.