Noorte meeste Lutsu Talve aineline film on kinodesse jõudnud ja näikse seal õige edukalt toimivat. Mullegi meeldis film hästi, sest arendas üht meie tüvisemat kirjanduse ja filmi lugu edasi mõneti iseäralikul viisil. Uude filmi valiti nii raamatute kui filmide senistest osadest meeldejäävaid persoone ja olukordi ning paigutati need vanade kangelaste järglaste tegemistesse segasel sõja ajal, aga ikka Paunvere kandis, ühes vähestest (Küllap Vargamäe ja Paunvere on neist tuntuimad) meie sotsiaalloodusliku tegelikkuse ja looja ettekujutuse läbisegunenud mikrokosmostest. Eks järgmise põlvkonna sõjaaegne kodukoha noorte meeste ülekaal natuke üllatav oli, aga väljast tulnud noorte naiste sarm tasakaalustas meeste arvulist ülekaalu hoogsalt ning küllap film ei pidanudki eluloogika mõttes perfektselt usutav olema. Pigem taheti vaatajat veenda ikka selles, et Paunvere vaimus on midagi sedavõrd püsivat, mis elab mõnest põlvkonnast kauem ja seda muudkui pärandatakse edasi vanematelt lastele, sõltumata konkreetsetest poliitilistest oludest. Ja filmiga kogetud mitmekesine kultuuriline pärandumine on vägagi väärt kogemist ja mõistmist.