Meil on mure enamuse riigi territooriumi regionaalarengu pärast, kõikjal imestatakase Detroidi linna pankroti üle. Nende puhul on tegemist on  siiski vaid ühe ja sama nähtuse, sotsiaalse kontsentreerumise, erinevate ilmingutega. Indiviidid on paratamatult piiratud võimete ja võimalustega ning seda defitsiiti on inimestel õnnestunud korvata mitmekesise ja leidliku ühiskonnastumisega, mille üheks levinud formaadiks on suurte hästiorganiseeritud sotsiaalsete koosluste tekitamine ja toimimine. Nende koosluste levinud arendamise viisiks on võistlusel põhinev selektsioon (üsna niisamuti kui igal pool mujal elusas maailmas), mida toidab ressursside pidev pealevool ning mõõdab valitud kvantitatiivsete näitajate (mõjukamad on hedoonilise toimega näitajad) kasv. Selliselt mõistetud positiivset arengut iseloomustab positiivse ehk juurdetoova potentsiaaliga tasakaalutus, mis termodünaamika üldiste kaanonite kohaselt loob kuskil jällegi negatiivse ehk äraviiva potentsiaaliga tasakaalustust, mis lõpuks laheneb seisvaks (surnud) tasakaaluks. Nii ei olegi imestada, et ressursside pealevoolu lakkamisel hakkavad olemasolevad sotsiaalsed kooslused känguma ning kui nende toimimise eesmärke ja korraldust ei muudeta, siis peole ka nende kollaps ja suur rahu enam mägede taga.