• Medicus – amicus et servus insanorum
  • Cessante causa, cessant effectus
  • Primum non nocere
Meditsiinihumanitaaria

Meditsiinihumanitaaria

Meditsiinihumanitaaria osutab siin arstimisega seotud humanitaarteaduslikele aspektidele

Read More

Funktsionalism

Funktsionalism

Mõistuspärane tegevus lähtub enamasti eesmärgist, selle saavutamise võimalikkusest ja tegutsejatele sobilikest tegevustest

Read More

Teised lood

Teised lood

Aegajalt on mõni asi sedavõrd mind köitnud, et olen suutnud kogetu ka kirja panna

Read More

2015

See oli üks muudatuste ja muutmiste aasta. Nii mõnelgi asendusid ühed sisseharjunud tegutsemise viisid teistsugustega, mille tegelikkuseks saamisest ei olnud asjaosalistel enestelgi veel veel aasta alguses suuremat aimu. Minu lähikonnas toimunud muudatustega olid asjaosalised vägagi rahul, samas meie avaramas sotsiaalses ruumis toimus asju, mis tekitasid inimestes inimestes rahutust ja ebakindlust. Justkui midagi suuremastaabilist oleks teoksil,…

Kõivu (re)konstruktsioonid

Eile etendus Tartus teatrifestivali raames Kõivu-Pedaja “Keskmängustrateegia“. See oli esimene kord pärast meistri enda lahkumist kokku puutuda tema vaimse kehastamisega. Ega see kerge teatrisuutäis olnud ning jäi kõigi tema tükkide varasemate lavastuste seas kuskile keskmisele positsioonile – on nähtud nii palju mõjusamaid kui täitsa kaootilisi tükke. Selles etenduses oli laval kord olemas, kuigi lugu ise…

Viis arvamust personaalmeditsiini asjus

Eesti Arsti mainumbri Päevakorral rubriigi peateemaks on personaalmeditsiini lähituleviku väljavaated Eestis. Eks teemat ole lähiminevikus varasemaltki mitut puhku tõstatatud/esitatud, iseäranis prof Andres Metspalu poolt ja tema juhitava geenivaramu kontekstis, kuid EA esitab seekord personaalmeditsiini kohta seisukohad valitsuse ideoloogi ja kliinilise meditsiini kolme olulise valdkonna juhtivatelt ekspertidelt. Viienda arvamuse esitajaks ei tule antud juhul pidada ühte konkreetset isikut, pigem on see ajakirjaniku koostatud erinevatest allikatest…

Ühiskondlik mehhaanika XXIV – raha olemuse ja väe mängulisuse testimine kaasaegse Kreeka näitel

Filosoof Tõnu Viik kirjutab Postimehes Kreekaga toimuvast üpriski erinevalt sellest, kuidas seda siinmail tavapäraselt tehakse. Sisuliselt kutsub ta nii otsesõnu kui sümbolite abiga lugejat mõistma seda, et raha on küll üks mõjukas ja korrastav sotsiaalne kokkulepe, kuid samas siiski mitte mingi fataalse vältimatusega toimiv jõud füüsikalises mõttes. Meil ja mitmel pool mujalgi kiputakse raha väge järjest enam sarnaseks pidama just mingi mehhaanilise jõuga,…

Vanamees ja meri – inimene ja tema hing

Evelin rääkis talvel kord, et talle pakutakse võimalust produtseerida “Vanamees ja meri” lugu teatris. Olime muidugi õhinal plaani poolt, kuid ei teadnud midagi sellest, kuidas kuulus lugu pidi teatritükiks saama. Ma ise ei olnud teksti üldse lugenud ja ajasin oma jutte suuresti kirjaniku ja tema loo üleüldisest tuntusest lähtuvalt. Jah, kunagi väga ammu näidati nõukogude kesktelevisioonis üht seriaali Hemingway…

Õpetatud eetika seksuaalkäitumist reguleerima

Dr Kai Haldre juhib Eesti Arsti viimase numbri juhtkirjas lugejaskonna tähelepanu vajadusele noorte inimeste seksuaalsust ja sellega seotud käitumist ühiskonnas senisest märksa mõistuspärasemalt reguleerida. Seksuaalsus/reproduktiivsus on muidugi üks imeline valdkond, kuhu evolutsioon on läbi aegade heldelt panustanud ning loonud isegi mõistuseajastu puhuks mitmeid mõistust lummavalt kontrollivaid võtteid. Sestap ei ole tegemist küll lihtsa valdkonnaga sotsiaalse eheda loomuse mõistmiseks, kuid samas pakub…

Jäljendamine ja eesmärgistatud rakendamine

Sotsiaalses reaalsuses ei vii sama tegevus teps mitte iga kord samale tulemusele. Kui tegevust vaid jäljendatakse (iseäranis vaid mõnede tahkude realiseerimisega) ega hoita ontoloogilises tõsiduses, siis võib tegevuse tulemus oodatust või väljakuulutatust hoopis erinevaks kujuneda. Sotsiaalne masinavärk ei ole üksnes njuutonliku mehhaanika kuningriik, sealsed jõud ja jõujooned on hoopis mitmekesisemad.     

Arstide autonoomia on mitut moodi muutumises

Nii Eesti Arsti märtsinumbris kui seekordsetel Eesti arstide päevadel võeti teiste hulgas vaagimisele ka arstide autonoomia teema. Teema olulises ja asjaosaliste refleksiooni vajalikkuses ei ole vähimatki kahtlust, pealegi ei olegi avalikumas formaadis minu teada selleteemalist arutelu varem toimunud. Patsiendi isikuautonoomia ja selle austamine on tänapäevase meditsiinieetika nurgakivi ning mõjutanud tohutult kogu valdkonna (ja ka külgnevate…

Ühiskondlik mehhaanika XXIIIa – raskused värskeima seadistuse käivitamisega

Kõige uuema Eesti seadistuse esimesed sammud paistavad õige ebakindlad olema ning ei meeldi eriti seadistajatele enestelegi. Lähiaastate aktsiisimaksude robustne tõus lubaduste kriitilise tähtsusega tagajana ei paista ühiskonnas kedagi vaimustavat ning seadistajate argumendid nende vajalikkuse (a la “teisi allikaid pole ju kuskilt võtta”) ja võimalusel nendest loobumise suhtes ei ole üldsegi mitte veenvad ning uue parlamendi ja valitsuse töös ei paista seni küll erilist…

Ühiskondlik mehhaanika XXIII: Koalitsioonilepe – Eesti mehhanismi värskeim seadistus

Veebruari lõpus valimiste reaalse käivitumisega alanud Eesti ühiskondliku mehhaanika plaanilise värskendamise protseduur andis eelmisel nädalal oma resultaadi koalitsioonileppe ja võimuteo mandaadi saanud uue valitsuse näol. Kui vahetult valimiste järel oldi õnnelikud, et võitlus sai jälle võideldud ning Toompeale on tulnud üksjagu uusi seltskondi ja isikuid, siis viimaseid nädalaid on sisepoliitikas iseloomustanud pigem poliitiliste võitjate ja kaotajate (ühes mõlema arvukate kaaskondadega) süvenev…