• Medicus – amicus et servus insanorum
  • Cessante causa, cessant effectus
  • Primum non nocere
Meditsiinihumanitaaria

Meditsiinihumanitaaria

Meditsiinihumanitaaria osutab siin arstimisega seotud humanitaarteaduslikele aspektidele

Read More

Funktsionalism

Funktsionalism

Mõistuspärane tegevus lähtub enamasti eesmärgist, selle saavutamise võimalikkusest ja tegutsejatele sobilikest tegevustest

Read More

Teised lood

Teised lood

Aegajalt on mõni asi sedavõrd mind köitnud, et olen suutnud kogetu ka kirja panna

Read More

Arstide autonoomia on mitut moodi muutumises

Nii Eesti Arsti märtsinumbris kui seekordsetel Eesti arstide päevadel võeti teiste hulgas vaagimisele ka arstide autonoomia teema. Teema olulises ja asjaosaliste refleksiooni vajalikkuses ei ole vähimatki kahtlust, pealegi ei olegi avalikumas formaadis minu teada selleteemalist arutelu varem toimunud. Patsiendi isikuautonoomia ja selle austamine on tänapäevase meditsiinieetika nurgakivi ning mõjutanud tohutult kogu valdkonna (ja ka külgnevate…

Ühiskondlik mehhaanika XXIIIa – raskused värskeima seadistuse käivitamisega

Kõige uuema Eesti seadistuse esimesed sammud paistavad õige ebakindlad olema ning ei meeldi eriti seadistajatele enestelegi. Lähiaastate aktsiisimaksude robustne tõus lubaduste kriitilise tähtsusega tagajana ei paista ühiskonnas kedagi vaimustavat ning seadistajate argumendid nende vajalikkuse (a la “teisi allikaid pole ju kuskilt võtta”) ja võimalusel nendest loobumise suhtes ei ole üldsegi mitte veenvad ning uue parlamendi ja valitsuse töös ei paista seni küll erilist…

Ühiskondlik mehhaanika XXIII: Koalitsioonilepe – Eesti mehhanismi värskeim seadistus

Veebruari lõpus valimiste reaalse käivitumisega alanud Eesti ühiskondliku mehhaanika plaanilise värskendamise protseduur andis eelmisel nädalal oma resultaadi koalitsioonileppe ja võimuteo mandaadi saanud uue valitsuse näol. Kui vahetult valimiste järel oldi õnnelikud, et võitlus sai jälle võideldud ning Toompeale on tulnud üksjagu uusi seltskondi ja isikuid, siis viimaseid nädalaid on sisepoliitikas iseloomustanud pigem poliitiliste võitjate ja kaotajate (ühes mõlema arvukate kaaskondadega) süvenev…

“Tõest ja õigusest” pärit armastuse ja elutõe sõlmumine sadamateatris

Eile õhtul nähtud Vanemuise “Tõe ja õiguse” lavaversioon õnnestus igati ning teatriime sündis taas. Ja Tammsaare tüvitekst oma arhetüüpidega näitas eestlase jaoks jällegi oma ajatust või õigemini esitatud lavaliste probleemide terava aktuaalsusega selle jätkuvat kaasaegsust, mida aitasid selgemini nähtavaks teha Urmas Lennuki lisandused.  

Areen ja fookus

Üheks tähtsaks sotsiaalseks formaadiks on areen, mida aegade jooksul on selle konkreetse teostumise viisides tublisti arendatud. Areeni põhiomaduseks on tähelepanu suunamine kindlasse punkti (olgu siis sotsiaalsesse või naturaalsesse). Läbi aegade on alates sobivatest looduslikest kohtadest, lõkkeplatsidest, siis vastavate ehituste ja ruumidega ning nüüd tänapäevase meedia ja interneti võimalusteni välja areeni disaini ja toimimist pidevalt sätitud, kuid samaks on kõigi puhul…

Palgavaesus – ebaõiglase sotsiaalse süsteemi ehe sümptom

Selle kevade poliitvaidluste üheks sagedaseks arutlusteemaks oli palgavaesuse olemasolu ja selle leevendamine. Varasemalt palgavaesuse sõnagi sisuliselt puudus meie avalikust arutelust ning peamiselt arutati miinimumpalga suuruse (või õigupoolest selle väiksuse) üle, mida võim määras eelkõige prognoositava riigi rahanduse formaalse korrasoleku alusel, siis nüüd tunnistasid riigitüüri manu pürgijad palgavaesteks ja teistsugust riigipoolset kohtlemist vajavaiks isegi kahekordset alampalka ja suurematki tasu saavad inimesed, st tuhandete inimeste normaalne (ja…

PMi sotsiaalse tundlikkuse testimine

Eks meedia puhul võib täheldada nii võimendavat kui tunnetavat aspekti ning erinevad väljaanded realiseerivad oma lugudes ja nende saamise protsessis neid aspekte erinevas proportsioonis. Otsejoones kõmulehed tegelevad põhiliselt võimendamisega ning nad on võimelised võimendama ükskõik mida, mistõttu pikemas ajalises perspektiivis nende sõnumites päris raske eristada suurendatud tegelikkust sotsiaalsest mürast. Küllap Postimehe ambitsioon on olla tunnetav…

Ühiskondlik mehhaanika XXII: parlamendivalimised kui mitmepalgeline sotsiaalne dünamomeetria

Eesti ühiskond läbis äsjaste valimistega taaskord enda vaba organiseerimise tähtsa verstaposti, mis loob ja mõjutab meie sisemist struktuuri ja tegevusi väga suurel määral. Paistab, et iga järgmise korraga lähevad valimised asjalikumaks ning teatraalsuse roll kahaneb järjest, mis mõneti paradoksaalsel kombel on seekordse poliitjõudude selektsiooniga meie esinduskogusse toonud taas rohkem kultuuriinimesi ja vähem sporditähti. Hakkamata pikemalt…

Ühiskondlik mehhaanika XXI: EV97

Tänasel EV järjekordse aastaringi täitumise päeval on paslik tõdeda, et sotsiaalse mehhaanika sõnavara aitab õige piltlikult meie sotsiaalse ontoloogia hetkeseisu ning edaspidiseid väljavaateid iseloomustada. Selge see, et meid ümbritsevad olud ja väliste jõudude spekter on lühikese ajaga tublisti muutunud – idanaabri musklid ei piirdu enam oma territooriumil jõul põhineva ühiskonnakorralduse kehtestamisega, vaid nendega üritatakse taolist…