Kui vaba on inimene?

Postimees, 29. november 2003: Marek Volt. Abielu ja abieluvälisus. 

Vaid mõned read tahaks lisada filosoof Marek Voldi arvamusele abielust või õigemini abieluvälisusest. Marek Voldi loo põhisõnum on selles, et abielu ei ole mingi absoluut ja veelgi enam seksuaalsuhted ühe partneriga ei ole absoluut ning viimaseks „Inimesed, olge vabad oma arvamustes ja eelarvamustes ning ärge laske end ära osta enda rahulolust!“ Põhisõnumi taga näikse peituvat üks veendunud individualistlik hing, keda kaasaja ühiskond on suurtes hulkades kilbile tõstnud.

Kui jätta kõrvale emotsioonid ja ka armastus, siis pole perekond ju muud, kui üks võimalik inimeste taastootmise mehhanism. Muidugi ollakse teinekord pere sildi all koos ka ilma lasteta, seda siis kas soovist või paratamatusest. Siis tuleks justkui ette olukord, et koos on lihtsalt hea, kasulik jmt olla ja abielu ei pruugigi sellisel juhul samaaegselt perekonda tähendada. Siiamaani oli ühiskond huvitatud stabiilsest perekonnast ja seetõttu ei ole vist raske aimata abieluväliste seksuaalsuhete tabususe tagamaid. Olgu siiski igaks juhuks ära mainitud, et seksuaalsuhted on õige omapäraseks, kuid võimsaks  indikaatoriks inimese enda asukohast individualismi-kollektivismi skaalal ning küllap oleks õige loota, et partnerid suhtuksid suhtesse samamoodi. Olgu mistahes suhted abielu sees, vahel või ümber, asjaosalised peaksid aktsepteerima abieluliste suhteid, seega on paratamatult mängus rohkem kui ühe inimese arusaamad ja tõekspidamised ning pole parata, kui erinevad arusaamad muudavad kooselu põnevaks ja/või pinevaks.

Praegusel ajal on inimesed endid hästi vabaks (kuid loodetavasti siiski mitte lindpriiks) kuulutanud ja päris paljud võtavad seda olukorda vastuvaidlematu päevakäsuna, et olen maailma naba ning aeg on loobuda mõtlemisest, et iga inimene on vaid osa suurematest „masinavärkidest“. Seesama arusaam valitseb ka Eesti abielusuhetes, sest domineerivad dünaamilised põnevad muljerohked mitteigavad moodsad suhterohked kompromissitud vabad mõnusad õigustatud jms kooselud. Kui sotsioloogid on lisaks abielule selgitanud ka pisikese sugudevahelise grupi kooselu kõiksugu aspektid, siis saab inimene lisaks vabadusele teadusliku aluse valida, millist ihaldusväärset kooselu peaks ta proovima elada.

Täiesti või väga vabal inimesel on ehk kõige parem olla abielus iseendaga. Vilets lugu on asja juures, et sellegi abielu lahutus jõuab ikkagi tagasi ühiskonda seedimiseks. Ja eks ühiskond pea oma naha päästmiseks looma ka alternatiive kasvavate põlvkondade saamiseks ja kujundamiseks.

Ah ja, kui vaba on siis inimene? Enamasti päris vaba, kuid millegipärast loobub ta meelsasti suurest osast vabadustest ning loobutakse pigem mõistuse kui tunde ajel.

29.11.2003