Üheks moodsa meditsiinieetika tunnusjooneks on erinevate kasvava mõjuga eetikakomiteede tegevus. Ka Eestis on mitmeid meditsiinieetika komiteesid, millest suurima staažiga on alates 1990. aastate algusest tegutsevad kaks biomeditsiiniliste inimuuringute komiteed vastavalt Tartu ülikooli ja Tallinnas Tervisearengu Insituudi juures. Praeguse arusaamade kohaselt peaksid kõik biomeditsiinilised inimuuringud enne selle alustamist saama sellise eetikakomitee heakskiidu. Need eetikakomiteed seisavad hea, et uuritavate õigused ja huvid oleksid vajalikul määral kaitstud ning uuring ise omaks soodsat kasude ja riskide suhet. Teadusliku uurimistööga seoses väärib veel märkimist, et eraldi eetikakomiteed hindavad ka loomkatsete läbiviimise bioeetilisi aspekte.
Teiseks asutatakse kliinilisi eetikakomiteesid ka suurte haiglate juures. Nende komiteede ülesanne on nõustada nii meedikuid kui patsiente keerulisemates ja ka konfliktsetes olukordades, harida personali ning luua võimalusel ka hea tava juhiseid teatud tüüpolukordade jaoks. Eestis on sellised komiteed vaid Tartu Ülikooli Kliinikumis ning Tallinna Lastehaiglas. Minu personaalse arvamuse kohaselt ei ole kliiniliste eetikakomiteede rolli meie meditsiinitöötajad veel piisavalt hinnanud. Umbusu üheks võimalikuks põhjuseks on ilmselt mitte päris korrektsed arusaamad, et sellised komiteed ei saa lahendada nende probleeme ning komitee näol tegemist veel ühe bürokraatliku või mis veel hullem, pelgalt formaalse institutsiooniga. Teiste riikide kogemus räägib samas väga ladusast ja vajalikust koostööst meedikute, patsientide ja kliiniliste eetikakomiteede vahel, mistõttu meie kliiniliste eetikakomiteede võiks tulevikus oluliselt laieneda.
Valdavas enamuses riikides on olemas ka üleriiklikud või rahvuslikud bioeetika komiteed, mille ülesandeks on koordineerida erinevaid bioeetika alaseid tegevusi riigis, osaleda tähtsate eetikaprobleemide avalikus arutelus ning ka vastavas seadusloomes. Meil on selliseks komiteeks sotsiaalministeeriumi juures tegutsev Eesti Bioeetika Nõukogu. Lisaks eespool nimetatutele oma eetikakomiteed Eesti Arstide Liidul ja ka näiteks Ravimitootjate Liidul, mis tegelevad oma organisatsiooni ja selle liikmete erialasest tegevusest lähtuvate eetikaküsimustega.
Värskeimaks saab meil ilmselt olema Eesti e-tervise infosüsteemide eetikakomitee, mis seaduse kohaselt hindab isikuandmete väljastamise vajalikkust ja põhjendatust infosüsteemist teadusuuringu või statistika vajadusteks ning töötab välja hea tava juhised. Seega peab see eetikakomitee eeskätt hea seisma, et e-tervise andmebaasides sisalduva meditsiinilise informatsiooni kasutamine teaduse ja statistika eesmärkidel toimuks kooskõlas seda valdkonda puudutavate parimate tavade ja eetiliste põhimõtetega. Kuigi komitee funktsioon on piiritletud vaid e-tervise andmebaasidega, peaks seegi komitee olema kompetentne ja sõltumatu, et realiseerida eetikakomiteede loomise aluspõhimõtteid, st olla üks eetika tagamise sotsiaalne kontrollmehhanism ning suurendada oma tegevuse ja liikmete kaudu kogu ühiskonna usaldust teatud eetika mõttes koormatud tegevuste suhtes.